Volikiri üldkoosolekul hääletamiseks – näidis 2026

Igal korteriomandil on üldkoosolekul üks hääl — aga omanik ei pea ise kohal olema. Kirjalik volikiri laseb hääletada pereliikmel, naabril või ükskõik kellel, keda omanik usaldab. Ilma korrektse volikirjata jääb hääl aga lihtsalt arvestamata, ja tihti just sellest jääb kvoorum puudu.

Mida seadus nõuab

• Volikiri peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis — paberil allkirjaga või digiallkirjastatult;
• sellest peab üheselt selguma, kes volitab, keda volitatakse ja millises ulatuses — kas kogu koosolekuks või ainult teatud päevakorrapunktideks;
• kui korteriomand kuulub mitmele omanikule (nt abikaasad), teostavad nad hääleõigust ühiselt — praktikas tähendab see, et kaasomanikud volitavad ühe enda seast või kolmanda isiku.

Volikirjad on protokolli lisa: protokollija märgib, kes hääletas volikirja alusel, ja volikirjad säilitatakse koos protokolliga.

Mis on näidises

1. volitaja nimi, isikukood ja korteriomandi number;
2. volitatava nimi ja isikukood;
3. koosoleku toimumisaeg, mille jaoks volitus antakse;
4. volituse ulatus — kogu päevakord või loetletud punktid;
5. kehtivuse piirang ja tagasivõtmise õigus;
6. kuupäev ja allkiri.

Levinud vead

Volikiri on suuline või “kõik teavad nagunii”. Arvestada saab ainult kirjalikku volikirja — vaidluse korral loeb paber, mitte harjumus.

Ulatus on määramata. Kui volikirjas pole kirjas, mille üle volitatu hääletada tohib, tekib vaidlus, kas hääl kehtis ka koosolekul lisandunud otsuse kohta.

Kaasomanikud hääletavad eraldi. Ühe korteriomandi kaks omanikku ei anna kahte häält. Näidises on kaasomanike ühise esindaja plokk olemas.