Revisjoniakt – näidis 2026

Revident on omanike silmad ühistu rahaasjades: inimene, kes enne aruande kinnitamist kontrollib, kas numbrid ja dokumendid klapivad. Väikeses ühistus tundub see formaalsusena — kuni hetkeni, mil keegi küsib, kuhu remondifondi raha tegelikult läks, ja selgub, et keegi pole kunagi midagi kontrollinud.

Mida kontrollitakse

Revisjoni tavapärane ulatus:

• raamatupidamine: kas kanded vastavad dokumentidele, kas kõik arved ja lepingud on olemas;
• majandusaasta aruanne: kas see kajastab ühistu tegelikku seisu;
• majanduskava täitmine: kas kulutati seda, milleks raha küsiti;
• juhatuse otsused: kas suuremad tehingud tuginevad otsustele.

Revident ei tohi olla juhatuse liige ega raamatupidaja — kontrollija ei saa kontrollida iseennast. Revisjoni tulemus vormistatakse aktina ja esitatakse üldkoosolekule koos aruandega.

Mis on näidises

1. revidendi andmed, kontrolli aeg ja ulatus;
2. kontrollitud dokumentide loetelu;
3. tähelepanekute tabel: puudus, selgitus, soovitus;
4. arvamus: kas soovitada aruanne kinnitada, kinnitada märkustega või mitte kinnitada;
5. allkiri ja kuupäev.

Levinud vead

Revisjon tehakse koosoleku hommikul. Dokumentide sisuline kontroll võtab aega; viimase hetke revisjon on allkiri, mitte kontroll. Näidises on kontrolli ajakava plokk.

Akt piirdub lausega “puudusi ei leitud”. Akt peab näitama, mida kontrolliti — muidu ei erine see tühjast lehest.

Puudused fikseeritakse, aga järgmisel aastal ei kontrollita nende parandamist. Näidise viimane plokk on eelmise akti soovituste seis.