Korteriühistu põhikiri – näidis 2026

Korteriühistu saab tegutseda ilma põhikirjata — seadus katab kõik vajaliku. Põhikirja mõte on seadusest lubatud kohtades teisiti kokku leppida: kuidas jaotatakse kulud, mitu liiget on juhatuses, kuidas hääli loetakse. Kui te midagi muuta ei taha, ei ole põhikirja vaja. Kui tahate, peab see olema tehtud õigesti.

Mida seadus nõuab

• Põhikiri võetakse vastu ja seda muudetakse üldkoosoleku otsusega; registrisse esitatakse see e-äriregistri kaudu;
• põhikiri ei tohi olla vastuolus seadusega — vastuolu korral kehtib seadus, ja kohtupraktikas on just “loominguliste” põhikirjade punkte korduvalt tühistatud;
• kõrvale kalduda saab ainult seal, kus seadus seda lubab. Tüüpilised kokkuleppekohad: majandamiskulude jaotamise alus (pindala asemel nt võrdsetes osades), häälte jagunemine, juhatuse suurus ja volituste tähtaeg, koosoleku kokkukutsumise kord.

Mis on näidises

Näidis on üles ehitatud nii, et iga peatüki juures on kommentaar: mis on seaduse vaikereegel, mida siin muuta tohib ja mida kindlasti mitte. Peatükid:

1. nimi, asukoht ja eesmärk;
2. liikmesus (tekib ja lõpeb korteriomandiga — seda muuta ei saa);
3. üldkoosolek: kokkukutsumine, kvoorum, hääletamine;
4. juhatus: liikmete arv, volituste tähtaeg, esindusõigus;
5. majandamiskulud ja nende jaotamise alused;
6. reservkapital ja remondifond;
7. revident ja aruandlus.

Levinud vead

Kopeeritakse võõras põhikiri. Teise maja kulujaotus või juhatuse mudel ei pruugi teie majale sobida — ja vana, korteriühistuseaduse-eelne põhikiri võib olla osaliselt kehtetu.

Muudetakse seadusega keelatud kohti. Näiteks liikmesust või otsuste vaidlustamise õigust põhikirjaga piirata ei saa; sellised punktid on tühised.

Põhikiri jääb registrisse esitamata. Vastuvõetud, aga esitamata põhikiri tekitab olukorra, kus ühistu tegutseb ühe reeglistiku järgi ja avalikkus näeb teist.