Korteriühistu majanduskava – näidis 2026

Majanduskava on dokument, mille alusel ühistu järgmise aasta raha küsib ja kulutab. Kui kava on tehtud hooletult, selgub jaanuaris, et küttearved ei mahu eelarvesse — ja erakorraline koosolek lisamaksete üle on täpselt nii ebapopulaarne, nagu see kõlab.

Mida seadus nõuab

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 41 järgi koostab juhatus igaks majandusaastaks majanduskava ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Kavas peavad olema:

• ühistu ühiste osade seisukorra kirjeldus ja plaanitavad tööd;
• plaanitud tulud ja kulud;
• kulude jaotus korteriomanike vahel kokkulepitud aluste järgi;
• reservkapitali ja remondifondi maksed — reservkapital peab olema vähemalt 1/12 aasta eeldatavatest kuludest;
• kütte, vee ja elektri koguste ja kulude prognoos.

Korteriomanik tasub majandamiskulusid majanduskava alusel — see tähendab, et kinnitamata või puudulik kava muudab ka arved vaidlustatavaks.

Mis on näidises

1. eelmise aasta tegelike ja uue aasta plaanitud kulude võrdlustabel;
2. tulude pool: majandamiskulu maksed, muud tulud (nt reklaamipinnad, üür);
3. kulujaotuse tabel korteriomandite kaupa koos jaotusalusega;
4. reservkapitali arvutus koos 1/12 kontrolliga;
5. remondifondi plaan koos tööde loeteluga;
6. kommunaalprognoos eelmise aasta tarbimise põhjal.

Levinud vead

Prognoos tehakse soovide, mitte ajaloo põhjal. Küttekulu ei lange sellepärast, et eelarvesse kirjutati väiksem number. Võta aluseks eelmise aasta tegelik tarbimine ja hinnamuutus.

Reservkapital unustatakse. 1/12 miinimum on seaduse nõue, mitte soovitus — selle puudumine tuleb välja esimese suurema avarii ajal.

Kava kinnitatakse, aga kulujaotust ei näidata. Omanik peab kavast nägema, kui palju tema korter maksma hakkab. Ilma selleta algavad vaidlused esimese arvega.